3.jpg2.jpg4.jpg6.jpg5.jpg1.jpg

Tulekahjuhäiresüsteem

Tulekahjuhäiresüsteem koosneb erinevatest komponentidest. Kõige lihtsam viis teada saada võimalikust tulekahjust on paigaldada lakke suitsuandur, mis töötab lokaalsena ja patareitoitel. Selline lahendus on küll odav ja päästab üldjuhul elu, kui tulekahju peaks tekkima inimese kodus olemise ajal, kuid miinuseks on kindlasti see, et andureid ei paigaldata piisavalt. Samuti pole paigalduskoht alati kõige õigem. Lokaalsena töötav suitsuandur on odavaim ja parim viis päästa elusid!

Kallimad süsteemid koosnevad anduritest, häireseadmetest ja keskseadmest. Lisana saab nendele paigaldada ka häireedastusseadme. Valvesüsteemide lisana saab paigaldada juhtmevabasid andureid ja ka kaabliga. Need süsteemid töötavad 12v toitepingega ja omavad kaabliliini ja anduri rikke kontrolli. Kõikidest häiretest annab teada hoone külge paigaldatud välisireen ning samuti ka sisesireen. Kogu süsteem on varustatud reservtoiteakuga. Aku mahtuvus määratakse paigalduse käigus vajaliku tarbevoolu ja reservtoitelt töötamise aega arvestades. Akude juures on oluline see, et neid tuleb aegajalt kontrollida ja vajadusel vahetada. Sellised süsteemid sobivad eramajadesse, korteritesse, väiksematesse poodidesse ja kontoridesse.

Suuremad hooned vajavad ka suuremaid ja keerulisemaid süsteeme. Selleks kasutatakse valvesüteemidest eraldiseisvaid tulekahjuhäiresüsteeme. Kuna süsteemide kaablite ahelad on pikad, kasutatkase ka 24v toitepinget. Keskseadmed kontrollivad ahelate korrasolekut. Selliste süsteemide paigaldamise juures on oluline projekt ning pädev paigaldaja. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt leiab majandustegevse registri MTR. Ettevõtted, kes tegelevad selliste süsteemide paigaldusega, peavad omama kehtivat registreeringut ja vastutavat spetsialisti, kellele on omistatud Turvatehnik III kvalifikatsioon. Tööde lõppedes annab paigaldaja süsteemi omanikule vastavusdeklaratsiooni. Vastavusdeklaratsiooni osa on ka süsteemi kontrollimise ja mõõdistamise protokoll. Nõuded süsteemi projekteerimisele ja paigaldamisele tulevad Siseministri määrusest nr.42 30.august 2010.

Suuremad süsteemid jagunevad konvensionaalseteks ja analoog-adreseeritavateks süsteemideks. Viimaste kasuks räägib väga täpne tulekahju avastamine ja andurite analüüsimise võime, mis vähendab hoolduskulusid, sest keskseade ise näitab puhastamist vajavad andurid ja nende asukohad. Enamikel süsteemidel on ka olemas vastav tarkvara, mis oluliselt lihtsustab ka süsteemi jälgimist ja kasutamist.

Õigusaktid automaatse ja autonoomse tulekajuhsignalisatsioonisüsteemi projekteerimisel, paigaldamisel ja hooldamisel:
* Ehitusseadus RT 1 2002, 47, 297
* Tuleohutuse seadus RTI, 31.05.2010, 24, 116)
* Euroopa Nõukogu ehitustoodete direktiiv 89/106 EEC
* Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a määrus nr 67 Nõuded ehitusprojektile
* Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsiooni-süsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse, Siseministri 30. augusti 2010. a määrus nr 42 ( Määrus kehtestatakse «Tuleohutuse seaduse» § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel. )

Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse on kirjas siseministri määruses nr.42, 30.08.2010